Ökoloogilisest jalajäljest
Organisatsiooni The Earthday Network kodulehel (www.earthday.net) on igaühele kättesaadav ökoloogilise jalajälje kalkulaator. Selle abil on võimalik teada saada kui suur maa-ala on vajalik, et ühele konkreetsele inimesele tema elustiil võimaldada. Teisiti küsides - mitu planeeti on vaja, et võimaldada selle konkreetse indiviidi eluviis ka kõikidele teistele planeedi elanikele?
Näiteks Suurbritannias elava keskmise inimese ökoloogiline jalajälg on välja toodud kalkulaatori järgi 5,8 hektarit. Kui jaotaksime maismaa võrdselt kõikide planeedi inimeste vahel, jääks igaühele 1,8 hektari suurune ala.
Millest sõltub ökoloogilise jalajälje suurus ja millist rolli mängib loomsete toiduainete tootmine ja tarbimine?
Järjest enam räägitakse kliimasoojenemisega seoses ka dieedist. Propageeritakse kohaliku toidu eelistamist kaupadele, mida kaugemalt eksporditakse. Samuti diskusseeritakse selle üle kas, kui palju ja millist liha süüa. Arvutused näitavad selgelt, et mida suurem on loomsete toodete tarbimine, seda suurem on tarbija ökoloogiline jalajälg. Inimene, kes tarbib enamasti vähetöödeldud kohalikke piima- ja lihatooteid, kasutab ära 1,6 hektarit maad. Vegan, kes ei tarbi piima- ega lihatooteid, vaid enamasti vähetöödeldud kohalikke taimi, seeni, kasutab ära 0,5 hektarit maad.
Ökoloogilise jalajälje tekitajatest on suurimateks faktoriteks lihapõhine dieet, lennureisid (rohkem kui 25 lennutundi aastas lisab ökoloogilisele jalajäljele juurde 1,5 hektarit) ja isikliku auto pidev kasutamine (millele oleks alternatiiviks ühistransport).
(Stephen Fenwick-Paul http://www.activeg.org/articles/437.html)
Miks on liha tootmine ja tarbimine keskkonnale kahjulik?
Sest:
- Iga kanaliha kilo tootmiseks kulub 2 kg sööta, sealiha puhul 4 kg, loomaliha puhul 7 kg. Mida rohkem sööme liha, seda rohkem tuleb kasvatada teravilja, soja ja muud loomasööta.
- Ühe loomaliha kilo tootmiseks võib kuluda ligi 100 000 liitrit vett. Kanaliha puhul kuni 3500. Võrdluseks kulub ühe kilo kartulite tootmiseks 500 ning nisu jaoks 900 liitrit vett.
- Hooletu ümberkäimine loomasõnnikuga võib tekitada keskkonnareostusi.
- Kuna loomsed toiduained riknevad võrreldes taimsetega tunduvalt kiiremini, tuleb nende kasutuskõlblikuna säilitamisel enam kasutada suurema energiakuluga hoiukohti, näiteks (sügav)külmutuskappe.
- Liha tootmisel eraldub ohtralt nii süsinikdioksiidi kui metaani.
Loomade kasvatamisel liha saamiseks on omad tagajärjed. See toob kaasa vihmametsade hävimise, globaalse temperatuuri tõusu, vee saastatuse, vee puuduse, kõrbestumise, energiavarude väärkasutamise ja maailma näljahäda. Põllumaa, vee, energia ja inimeste jõupingutuse kasutamine lihatootmiseks pole just tõhus moodus Maa loodusvarude kasutamiseks. Alates 1960dast aastast on Kesk-Ameerika vihmametsadest mahapõletatud ja maha saetud 25% selleks, et luua karjamaasid veisefarmidele. Hinnangute järgi iga neljas unts (25,6 grammi) hamburgerit, mis on tehtud kunagise vihmametsa maaalal üleskasvanud veiselihast, hävitab 55 ruutmeetrit troopilist vihmametsa.
Lisaks mõjutab veiste kasvatamine otseselt kolme olulise globaalset soojenemist põhjustava gaasi tootmist; see on ühtlasi ka peamiseks vee reostumise põhjuseks. Palju enam inimesi saaks söönuks kui loodusvarusid, mida muidu kasutatakse veiste ülalpidamiseks, kasutataks vilja tootmiseks inimeste toitmise eesmärgil.
Aaker maad, millel kasvatakse kaera annab 8 korda rohkem valku ja 25 korda rohkem kaloreid, kui seda toidetakse loomade asemel inimestele. Aaker maad, mida kasutatakse brokkoli kasvatamiseks annab 10 korda rohkem valku, kaloreid ja niatsiini, võrreldes maaga, kus kasvatatakse veiseid. Selliseid statistikaid on veel palju. Maakera loodusvarad oleksid palju efektiivsemalt jaotatud kui põllumaa, mida kasutatakse lihatootmiseks, muudetaks viljapõldudeks, et toita inimesi.
Taimetoidu söömine annab sulle võimaluse olla säästlikum meie planeeti vastu. Võttes vaid seda, mida vajad ja ühtlasi vähendades üleliigset tarbimist tunned ennast ka paremini, sest sa tead, et ükski elusolend ei pea surema iga kord kui sa sööd. Maailma näljahäda Ligikaudu biljon inimest kannatab meie planeedil nälja ja alatoitluse käes. Igal aastal sureb nälga üle 40 miljoni inimese ja enamuse nendest moodustavad lapsed. Sellest hoolimata kasutatakse enam kui kolmandikku maailma viljasaagist loomade toitmiseks. Ameerika Ühendriikides söödetakse lihaloomadele koguni 70% kasvatatud viljast. Kui me toidaksime lihaloomade asemel inimesi, siis ei jääks keegi nälga.
