On tõendeid mis seostavad loomsete toiduainete tarbimist südame- ja seedeelundite haiguste ning kasvajatega, luude hõrenemise, 2. tüüpi suhkruhaiguse, neerude väärtalitluse, kõrgvererõhu ning muude südameveresoonkonna haigustega, rasvumise ja paljude teiste haigusseisunditega. Taimedel baseeruv toitumine on seotud vähenenud riskiga haigestuda eelnevalt nimetatud probleemidesse.
Uurimus näitab et taimetoitlastel esineb vähem kõrgvererõhktõbe (arteriaalset hüpertensiooni) Berkow & Barnard 2005, Nutrition Reviews - Teaduslik uurimustöö näitab, et kõrget vererõhku saab alandada toitumisharjumuste muutmisega, eriti taimetoitlusega. See aruanne analüüsib mitme avaldatud uurimuse tulemusi, ning järeldab, et taimetoitlastest inimestel esineb kõrgvererõhktõve vähem.
Oxfordi taimetoitluse uuring, 1999 a., American Journal of Clinical Nutrition, 70, 525S - 16 aastat kestnud uurimus 6000 taimetoitlasest ja 5000 mitte-taimetoitlasest Inglismaal leidis, et taimetoitlastel on madalam kolesteroolitase ja suremus uuringus viidatud terviserikete tõttu.
Taimetoitlus – imeravim tänapäevase eluviisi poolt põhjustatud haigustele? Segasothy & Phillips 1999, Q J Med, 92, 531 - Uuritakse taimetoitluse mõju tervisele, näiteks kolesterooli-madaldavat efekti, vähenenud riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, südamehaigustega isikute tervise paranemist taimetoidulisel dieedil, ning vähenenud riski haigestuda soole-ja rinnavähki.
Vahemeremaade dieedi mõju tervisele kaasaegse teaduse valguses II Kushi et al. 1995, American Journal of Clinical Nutrition, 61, 1416S - Tõendid viitavad, et Vahemeremaade populatsiooni laitmatu tervise põhjuseks on suure hulga taimedel põhineva ja väikse hulga loomse toidu söömine. Suure hulga punase liha söömist läänemaade toitumistavades seostatakse suurenenud riskiga haigestuda südamehaigustesse, vähki ning osteoporoosi (luude hõrenemisse).
Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid - kahe toitumistüübi võrdlus, Kestin et al. 1989, American Journal of Clinical Nutrition, 50, 280: Kahe modifitseeritud toidurasva allikaga dieedi võrdlus: lakto-ovo-taimetoitlase ning teise, milles 60% taimset valku vahetati välja puhta loomse valguga. Kui mõlemad dieedid alandasid kolesterooli ja vererõhku võrreldes kõrge loomse rasva sisaldusega dieediga, oli taimetoitlusel siiski märgatavalt suurem mõju.
Loomsete toiduainete tarbimine ja suremus „Seitsmenda Päeva Adventistide“ seas, Snowdon 1988, American Journal of Clinical Nutrition, 48, 739 - Uurimus 27529-st täisealisest „Seitsmenda Päeva Adventistist“ 20-aasta pikkuse perioodi jooksul paljastas, et teatud loomsete toiduainete (liha, munad, piim) tarbimine on seotud suurenenud suremuse ning südamehaigustesse, vähki ja suhkruhaigusesse haigestumisega.
Toitumisega seotud faktorid keskealiste Norralaste puusaluumurdude esinemissageduses - Meyer et al. 1997, American Journal of Epidemiology, 145, 117: - 19752 Norra naise ja 20035 Norra mehe toitumisharjumusi ja tervist jälgiti 11 aasta jooksul. Naistel, kes tarbisid suure hulga loomset valku (liha, kala, munad), esines suurem oht luudehõrenemisest tingitud luumurdudeks. \r\n \r\nValgu tarbimine ja luumurrud - Feskanich et al. 1996, American Journal of Epidemiology, 143, 472: - 12-aastase uuringu käigus uuriti 85,900 naist, ning järeldati, et suure hulga loomse valgu tarbimine oli seostatud suurema riskiga luumurdudeks. Samas ei esinenud sellist seost taimse valgu tarbimise ja luumurdude vahel.
Taimetoiduline eluviis ja luude mineraalne tihedus Marsh et al. 1988, American Journal of Clinical Nutrition, 48, 837: Uurimus 1600 lakto-ovo-vegetaarlasest ja mitte-taimetoitlasest naisest, tõestas, et toitumine mõjutab menopausijärgset luudehõrenemist. 80-aastastel mitte-taimetoitlastel oli luude tihedus keskmiselt kaks korda väiksem kui taimetoitlastel.
Toidu valgu hulga ja allika efekt kaltsiumi omandamisele. - Zemel 1988, American Journal of Clinical Nutrition, 48, 880 - Uuringu tulemusel leiti, et kui kõigile katsealustele manustati pidevalt sama suur hulk kaltsiumi, põhjustas loomse valgu tarbimine keskmiselt kahekordset tõusu kaltsiumi eritamisel organismist urineerimisel. Vastandina, taimevalgu (näiteks soja) rikkad dieedid kaltsiumi kadu ei suurendanud.
Toitumisalased faktorid ja risk haigestuda maovähki (uuring Mexico City’s) Ward & Lopez-Carrillo 1999, American Journal of Epidemiology, 149, 925: - 220 Mexico City maovähihaige, ning samas piirkonnas elava grupi inimeste uuring, mis viitas nii värske kui töödeldud liha tarbijate seas umbes 3-kordselt suurenenud riskile haigestuda maovähki. Suurenenud risk vähki haigestuda oli ka kala ning piimatoodete tarbijail.
Toitumisharjumused ja risk haigestuda käärsoolevähki. Slattery et al. 1998, American Journal of Epidemiology, 148, 4 - 1993 käärsoolevähiga ja 2410 terve inimese võrdlus, mis näitas seost käärsoolevähi ja tüüpilise "Lääne"-dieedi (palju loomset valku) vahel.
Toitumisega seotud riskifaktorid käärsoolevähki haigestumisel - Singh & Fraser 1998, American Journal of Epidemiology, 148, 76 - 6-aasta pikkune uuring 32051 inimesest, mille tulemusena järeldati, et nii punase (imetaja) kui valge (kala, kana) liha tarbimine suurendas oluliselt ohtu haigestuda käärsoolevähki.
Uuring toidust saadava rasva ning eesnäärmevähi esinemissageduse seosest, Giovannucci et al. 1993, Journal of the National Cancer Institute, 85, 1571 – Selle käigus uuriti 51529 40 kuni 75 aasta vanuste meeste toitumisharjumuste seost eesnäärmevähi esinemissagedusega. Ilmnes selge seos eesnäärmevähi ja loomse rasva toiduks tarbimisega, samas ei esinenud sellist seost taimese rasva tarbimisega.
Südamehaigused Briti taimetoitlaste seas Burr & Butland 1988, American Journal of Clinical Nutrition, 48, 830 – Uurimus 10896 Briti kodanikust kes huvitusid tervislikust toitumisest paljastas, et suremus südamehaiguste tõttu oli taimetoitlastel palju madalam, kui mitte-taimetoitlastel.
Toitumisalased tegurid südamehaiguste tekkeks tervislike eluviiside järgijail Mann et al. 1997, Heart, 78, 450 - Uuriti peaaegu 11 000 tervisliku eluviisiga inimest, nii naisi kui mehi, nii taimetoitlasi kui mitte-taimetoitlasi, millele järgnes 13 aastane teadustöö, mille käigus otsiti seost südamehaiguste tekke ja toitumise vahel. Avastati, et küllastunud loomne rasv ja kolesterool on isheemiliste südamehaiguste peamised tekitajad.
Liha tarbimine ja fataalsed isheemilised südamehaigused Snowdon et al. 1984, Preventive Medicine, 13(5), 490 - 20-aastase perioodi jooksul hinnati seost 25153 „Seitsmenda Päeva Adventisti“ toitumisharjumuste ja südamehaiguste tekke vahel. Liha tarbimist seostati suurenenud riskiga südamehaigusteks nii meestel kui naistel. Tõdeti, et 45 kuni 64 aastastel meestel, kes tarbisid toiduks liha, esines selleks kolm korda suurem oht, kui samas vanusegrupis taimetoitlastel.
Dieedi pidamine vere kolesteroolitaseme madaldamiseks Whyte & Havenstein 1976, American Journal of Clinical Nutrition, 29, 784 - See uuring, mis oli mõeldud juhendiks arstidele ja nende patsientidele, osutab, et suurimad vere kolesteroolisisalduse tõstjad on liha, muna ja või, samas kui nende taimsetel alternatiividel (nt. margariin) oli kolesteroolitaset madaldav efekt.
Kõrge vererõhk ja vere lipiidid taimetoitlastest, pool-taimetoitlastest, ja mitte-taimetoitlastest afroameeriklastel. Melby et al. 1994, American Journal of Clinical Nutrition, 59, 103: Mõõdeti kolme gruppi kuuluvate, taimetoitlaste, „pool-taimetoitlaste“ (1 kuni 3 lihatoidukorda nädalas), ning mitte-taimetoitlastest afroameeriklastest täiskasvanute vererõhku ja vere lipiidide hulka, ning järeldati, et taimetoitlastel esines vähem kõrgvererõhku, ning kõrget kolesteroolitaset.
Allikad: artiklite pealkirjade järel viidatud lingid, http://www.ajcn.org/ - American Journal of Clinical Nutrition, Vegetarian Diet Study.
Lisa allikad: 1 Agricultural textbook, Scientific Farm Animal Production, 1998. 2 Peter Cheeke, textbook Contemporary Issues in Animal Agriculture (Interstate Publishers, 1999). 3 Feedstuffs, January 1, 2001, pp. 8, 18. 4 Br Poultry Sci, 1989; 30:479; Diseases of Poultry, 1997. 5 Bernard Rollin, PhD. Farm Animal Welfare (Iowa State University Press, 1995). 6 USDA, Animal Welfare Issues Compendium, September 1997. 7 Agricultural textbook, Scientific Farm Animal Production, 1998. 8 Peter Cheeke, textbook Contemporary Issues in Animal Agriculture (Interstate Publishers, 1999). 9 Scientific American, 8/99; Animal Waste Pollution in America (report released by Senator Tom Harkin, 12/97). 10 United Nations Food & Agriculture Organization, Livestock & the Environment, 1996. 11 Peter Ulvin, The State of World Hunger, reported by UN FAO, 1993. Percentages by calories. 12 J of ADA, 1997; 97 (No. 11): 1317-21; Am J Clin Nutr, 1999; 69: 727-36. 13 ADA, Position on Vegetarian Diets, 1996.
